Armsad söbrad,

on aeg täpselt keset maid. Mu toa akna taga büroos on ikka veel üks kuivand oks, mida ma juba nädalaid olen tahtnud ära loigata, aga näh, ei ole selleni kuidagi joudnud.

Möödunud nädalavahetus oli kuidagi väga pikk - reedel oli Zürichis üks koosolek, siis ööbisin Mike`i ja Manuela juures, laupäeval käisime Mike`i ja Annemarie venna Christiani uut korterit vaatamas (iii, Mihkel ja Lemps - teile meeldiks...) ja pärastlounal käisime Mikega Max Schweizeri ettekannet kuulamas, mis toimus Biograafiate Festivali raames Züricis. Hiljem soitsin veel tagasi Berni ja Worbi ohtusöögile, niiet kui kutid mind kesköö paiku koju soidutasid, olin üsna väss.

Pühapäeva alustasin NZZ am Sonntagiga pidulikult päeva - aias 24 kraadi sooja, väike kohv ja jogurt... siis tegin Annemariele väikse mustikatordi ja ohtul käisin Bieli Linnateatris vaatamas Carl Zelleri operetti Vogelhändler - üllatavalt hästi arranzeeritud, ja üleüldiselt tore ohtu. Pascal laulis ka väikest osa ja ma pean ausalt tunnistama, et ta isegi oskab laulda, kes oleks voinud uskuda, eks ole.

Nii - nüüd pean lopetama tööandja aja raiskamise ja paar meili saatma,

kallistused,
katz